Ligi 10 000 uut vähijuhtu aastas: vaata, millised vähivormid on Eestis kõige levinumad

Eestis diagnoositi 2024. aastal ligi 10 000 uut vähijuhtu ning värskete andmete järgi on juhtude koguarv püsinud aasta varasemaga võrreldes enam-vähem samal tasemel. Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava Eesti vähiregistri statistika annab ülevaate sellest, kui palju ja milliseid pahaloomulisi kasvajaid Eestis diagnoositakse ning kuidas on vähihaigestumus viimastel aastatel muutunud. Andmetest joonistuvad välja ka mitmed olulised muutused ja trendid, sealhulgas erinevused meeste ja naiste ning vanuserühmade vahel.

Lugejate tagasiside: 5.0

Sarnaselt varasemaga esines meestel kõige sagedamini eesnäärmevähki, naha mittemelanoomi ja kopsuvähki ning naistel naha mittemelanoomi, rinnavähki ning käär- ja pärasoolevähki.

Meestel kõige sagedamini diagnoositud eesnäärmevähk (1418 juhtu) moodustas meestel registreeritud vähkidest ligi 29%. Naistel diagnoositi 969 rinnavähijuhtu, mis moodustas neil registreeritud pahaloomulistest kasvajatest viiendiku. Rinnavähijuhtude arvu suurenemist ligi 90 juhu võrra võrreldes aasta varasemaga saab tõenäoliselt seostada sõeluuringu sihtrühma laienemisega – 2024. aastal kutsuti sõeluuringule esmakordselt 70- ja 74-aastased naised.

Vähihaigestumuse trendid varieeruvad paikmeti. “Vaadeldes standarditud haigestumuskordajaid alates 2020. aastast, on kopsuvähihaigestumus meestel vähenenud ja naistel püsinud stabiilsena. Käär- ja pärasoolevähi haigestumuse tõus näib olevat peatunud nii meestel kui ka naistel, mis annab loodetavasti märku soolevähi sõeluuringu tulemuslikkusest vähi ennetamisel. Jätkub emakakaelavähi haigestumuse vähenemine, mida saab samuti seostada sõeluuringu mõjuga,” selgitas TAI vähiregistri juht Margit Mägi.

Vähihaigestumus suureneb vanusega – üle poolte kõikidest vähi esmasjuhtudest diagnoositi vähemalt 70-aastastel inimestel. Lastel ja noortel on pahaloomulisi kasvajaid harva – 2024. aastal registreeriti 0–14 aastastel lastel 22 ning 15–24-aastastel noortel 37 esmasjuhtu.

Väärib märkimist, et tegemist on statistiliste andmetega, mis võivad veel täpsustuda. Vähihaigestumuses toimunud muutuste täpsemaks hindamiseks jätkatakse andmete analüüsi paikmete, vanuserühmade ja staadiumide lõikes ning need tulemused avaldatakse 2027. aastal TAI rahvastiku tervise aastaraamatus.

TAI Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2024. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati andmeid alates 2020. aastast. Andmebaasist on kättesaadavad 1968.–2024. aasta esmasjuhtude arv paikme, soo ja vanusrühma järgi, samuti paikme, soo ja maakonna järgi ning vastavad haigestumuskordajad 100 000 inimese kohta. Täpsem teave vähiregistri kohta on leitav TAI kodulehel.