Ärevus ja unetus mõjutavad teineteist vastastikku.
UNI KOSUTAB
Unetus kõige üldisemalt tähendab, et inimesel on kas raskusi magama jäämisega, ta uni on katkendlik või ta ärkab liiga vara ega saa vajalikke unetunde kätte. Et see meditsiinilises mõistes häireks kvalifitseeruks, on veel rida ajalisi kriteeriumeid, aga see pole siinses arutelus tähtis.
Une ajal toimub organismis mitu tähtsat tegevust ning kui me ei saa piisavalt und, siis mõjutab see kogu keha. Uuringud on näidanud, et unetus põhjustab ärevuse teket, meeleolu alanemist, immuunsüsteemi nõrgenemist, kehakaalu tõusu, südamehaiguste riski ning ka keskendumisvõime alanemist. Huvitav on, et juba üks öö ebakvaliteetset und mõjutab järgmisel päeval inimese toimetulekut, muutes ta stressile vastuvõtlikumaks.
Sama kehtib õnneks ka vastupidi – kui kasvõi väheke oma und parandada, mõjub see juba järgmisel päeval positiivselt. See ei tähenda, et peaks unetut ööd kartma. On täiesti normaalne, et vahepeal lihtsalt ei saa nii rahulikult magada, kui tahaksime. Kasuks tuleb rahu säilitamine ja unetu öö aktsepteerimine. Kui läks seekord nii, siis läks. Kui unetus segab pikemat aega ja mõjutab suuresti igapäevaelu, tuleks hakata lahendusi leidma.
ÄREVUS PANEB VÕITLUSREŽIIMI
Ärevus on mõne ohtliku või pingelise situatsiooniga seonduv hirmutunne. On täiesti normaalne tunda ärevust enne esinemist, kontrolltööd või mõnda muud tähtsat sündmust. Segavaks muutub ärevus siis, kui ärevad mõtted ei lase inimesel enam igapäevatoimetusi teha ja mõtted on alatasa hirmudele ja kõikvõimalikele negatiivsetele tulemustele suunatud. Ka siin on ärevuse kui häire puhul kriteeriume, mille järgi saab ärevuse paljudeks erinevateks alateemadeks jagada, kuid keskendun tekstis ärevusele kui üldisele tundele.
Hirmutunne väljendub kõigil erinevalt. Sagedased kaebused on pingetunne kehas, pearinglus, keskendumisraskused, iiveldus ja erinevad valud. Ärevus paneb inimese keha pidevasse õitlusrežiimi, mis muudab meid närviliseks ja kurnab kogu keha. Tugevama ärevuse korral tekib pärast pingete lahtumist tihti tugev väsimus. Niisamuti võivad ärevad mõtted tekitada katkendliku une. Näiteks enne pingelist päeva võib päris keeruline olla magama jääda ja isegi uinudes on uni pinnapealne. On olemas ärevus unetuse ees, mis teeb magama jäämise veel keerulisemaks.
TERVIKUGA TEGELEMINE
Seega mõjutavad ärevus ja unetus teineteist vastastikku. Ühel inimesel võisid mured alata ärevusest, teisel hoopis unetusest. Kui nii ärevus kui unetus mõjutavad igapäevast toimetulekut, pole lõppude lõpuks vahet, kumb oli enne. Mõlemast võib kujuneda eraldiseisev häire ning tegeleda tuleks mõlemaga.
Nii vaimse kui ka füüsilise tervise juures üldiselt tuleks tegeleda inimese kui tervikuga, näha kõiki ta muresid ja kaebusi osana ühest, sest inimene on üks süs-teem. Selle süsteemi tugevana hoidmiseks peaksime keskenduma üleüldistele tervise tugitaladele. Osa neist on kvaliteetne uni, mitmekülgne toitumine, füüsiline aktiivsus ning lähedastega suhtlemine. Kui need vajadused on kaetud, funktsioneerib organism paremini ning on tugevam.
VÄLINE ABI
Vahetevahel peab lisaks eelmainitud soovitustele kaasama välist abi. Ärevuse puhul on olemas erinevaid videoid, heliklippe ning kirjalikke juhiseid, mis juhendavad hetkes olema ja hirmudega hakkama saama. Lisaks on tõhus koostöö psühholoogiga, kes tegeleb kognitiiv-käitumisteraapiaga. See teraapiavorm juhendab mõtteid, tundeid ja reaktsioone jälgima ning seeläbi muutma reageerimist ärevatele mõtetele.
Unetuse kohta on samuti teaduslikult tõestatud, et tõhusaim on seesama kognitiiv-käitumisteraapia ning unehügieeni soovituste järgimine. Tähtis element on unerežiimi hoidmine ehk tuleb minna magama ja ärgata enam-vähem samal ajal iga päev. Lisaks peaks hoiduma päevasel ajal voodis pikutamisest, sest pikutamise ajal keha siiski puhkab ja sellest tulenevalt lükkub õhtuse väsimuse tekkimise aeg edasi. Üldiselt soovitataksegi õhtul voodisse minna alles siis, kui tunned, et oled väsinud.
Ravimite poolelt on nii ärevuse kui ka unetuse maailm kirju, alustades vitamiinidest ja lõpetades ajukeemiat toetavate retseptiravimitega. Kuna valikuid on palju ja igaühe ravimisele peaks lähenema individuaalselt, siis on parim teemat arutada vaimse tervise spetsialisti või perearstiga.
Seoses pingeliste olukordadega maailmas viimastel kuudel on tõusnud nii ärevuse kui ka unetuse kaebused. Õnneks on tõusnud ka abiandjate arv. Mitu organisatsiooni on hakanud rohkem tähelepanu pöörama vaimsele tervisele ja selle toetamisele. Näiteks on loodud koostöös Eesti Psühhiaatrite Seltsi Noorpsühhiaatrite sektsiooni ja MTÜ Peaasjadega projekt, mille kaudu saavad soovijad tasuta vaimse tervise alast veebinõustamist.
