Väljakujunenud unetus põhjustab stressi ja emotsioonidega toimetuleku halvenemist ning kõrgenenud ärksust aju mitmes osas.
Arvukad uuringud näitavad levinud tahtlikult ebapiisava une kahjulikku mõju kehalisele ja vaimsele tervisele. Hea magaja saab end kergesti kurssi viia eale kohase unevajaduse unetundide arvuga ning uneaja pikkust muuta. Millegipärast näitavad uuringutulemused, et üha suuremal hulgal inimestest on hoopis teistsugune vaev: nad ei suuda magada aegadel, mil magamine oleks soovitud ja võimalik – neil on unetus.
Keskeltläbi 30 protsendil täiskasvanutest on unetus, kuid õnneks paljudel kordadel unetus möödub ise. Osa inimestest reageerib lühiajalise unetusega kohanemisel ning peale seda, kui aju on end mõne nädalaga probleemist läbi närinud, unetus möödub. Kasu on unetervishoiu ja teiste hea tervise alustalade – liikumine, toit, vesi – põhiliste võtete järgimisest.
Sellisena, kus unetus ei möödu mõne kuuga, tavalised und parandavad võtted ei aita ning kannatab päevane enesetunne või hakkamasaamine, nimetatakse unetust krooniliseks.
SEITSE AASTAT VALVEID
Merili töötab meditsiiniõena ja teeb igal nädalal öövalveid seitsme aasta jooksul. Aegapidi on hakanud juhtuma, et ta ei suuda peale valvet jääda magama päeval, kui oleks vaja magada ning ei suuda mitmel õhtul nädalas uinuda õhtuti. Nüüd saab ta mitu päeva nädalas magada viiskuus tundi. Ta tunneb end üha sagemini väsinuna. Ta ei suuda trennis enam endisel määral kaasa teha ja tal on raske keskenduda, kui püüab lapsi õppimises aidata või on tööl pingelisem. Ta tunneb nüüd erinevaid valusid ja kuigi on alati olnud rahulik, märkab murega, et kipub ärrituma. Neid päevi on üha sagemini. Lisaks õpib ta koolis edasi ja hoolitseb koos abikaasaga laste eest. Väsimuse tõttu hakkas ta muretsema selle pärast, kuidas ta tööl toime tuleb ja selle pärast, kuidas tema väsimuse tõttu halvenenud meeleolu ja närvilisus mõjuvad lastele ja abikaasale, kes on talle igati toeks.
Merili on püüdnud rohkem puhata, tegi perearsti juures ära analüüsid ja EKG, mis olid korras ning püüab enam end väsitada treenimisega, sööb korralikult ja jättis ära kohvi ja energiajookide joomise. Raskused magama jäämisega ei taha paraneda. Kuigi televiisori ees istudes vajuvad tal silmad kinni, tunneb ta end voodisse heites uuesti väga ärksana. Päeval ta magama ei jää, nii et puhata ei saa kuidagi.
KAS LUGU TULEB TUTTAV ETTE?
Unetus on sagedasemaid vaimse tervise häireid ja kui see end korralikult sisse seab, siis rikub oluliselt elu ning ei parane ise. Kuigi regulaarne liikumine on endiselt oluline, ei aita enese surmani väsitamine kroonilise unetuse puhul.
Unetuse püsivaks ja mitte ise paranevaks muutumise taga on psühholoogilised mehhanismid ning häired aju tundeid ja ärksust reguleerivates süsteemides. Väljakujunenud unetus põhjustab stressi ja emotsioonidega toimetuleku halvenemist ning kõrgenenud ärksust aju mitmes osas. Seeläbi on unetus eeldus mitme vaimse tervise ja kehalise häire väljakujunemisel.
Unetus on sageduselt teine vaimse tervise probleem ärevushäirete järel oma kuue- kuni kümneprotsendilise levimusega täiskasvanute seas. Probleem on seega tohutult levinud, sel on suur mõju elukvaliteedile, rohked tagajärjed põhjustades teisi vaimse tervise ja kehalisi häireid.
Perearsti patsientidest võib oluline päevast toimetulekut häirival tasemel unetus olla kümnel protsendil. Ühe uuringu andmetel on perearsti mitte unetutest patsientidest suuri raskusi toimetulekul 14 protsendil, olulise unetuse patsientidest on olulised häired toimetulekul 24 protsendil.
Olulist unetust põdevatel täiskasvanutel on ravikulud veerandi kuni kahe kolmandiku võrra kõrgemad, kui unetust mitte põdevatel ja neil on mitte unetutest kaks korda enam haiguspäevi. Olulise unetuse põdejatel juhtub autoõnnetusi kaks-kolm korda, tõsiseid õnnetusi viis korda sagemini võrreldes inimestega, kes ei põe unetust. Seega on ravimata unetus äärmiselt kulukas nii inimesele endale, kui riigile, meile kõigile.
ALKOHOL TEEB KARUTEENE
Oluline on teada, et mõni palju kasutatud abivahend ei ole kasulik. Unetuse puhul alustavad paljud uinumise soodustamiseks alkoholi kasutamist. Üks uuring näitab, et 28 protsenti unetutest kasutab uinumiseks alkoholi. On näidatud, et unetus suurendab noorukitel sõltuvuse kujunemise riski. Alkohol on oluline une kahjustaja. Varane hommikune ärkamine on esimesi ja tüüpilisi märke alkoholi äraspidisest toimest . Pikemaajalisel kasutusel unetus halveneb ja lisandub teisi kahjusid alkoholi sagedasest kasutamisest.
Teine levinud abivahend on und soodustavate ravimite kasutamine. Neli protsenti täiskasvanud elanikke kasutab täna uinuteid. Uinutid ei aita sageli unetust ravida ja paljudel juhtudel pikema kasutuse korral nende toime ajapikku väheneb. Uinuti toime vähenemisel on inimesel endiselt unetus, uinutikasutuse kaasnähtusteks võivad olla mälu ja keskendumise häired.
Unel on vaimsele tervisele suur tähtsus. Igasuguste vaimse tervise probleemide korral tekib sageli unetus. Varem peeti unetust ainult mõne psüühilise haiguse sümptomiks. Tänapäeval hinnatakse unetust iseseisva probleemina, mis küll võib alata koos mõne kehalise haiguse või vaimse tervise häirega, kuid ka sel juhul võib muutuda ise püsivaks probleemiks.
Teiselt poolt võib unetus olla mõne muu vaimse tervise või kehalise häirega kaasas käiv nähtus ja paraneda selle teise häire ravimisel. Unetuse põhjusteks võivad muuhulgas olla uneaegsed hingamise ja liigutushäired, mille ravi on unetuse ravist erinev.
Unetus halvendab erinevate kaasuvate haiguste kulgu, näiteks valu, ärevust, depressiooni ja teeb igasugused kehalised haigused halvemini talutavaks. Unetuse esinedes tekib depressioon kaks korda sagemini kui unetuse puudumise korral. Enamasti esineb see depressiooni ajal ning unetuse ravimine depressiooni korral vähendab depressiooni märke. Tänaseks on uuringud näidanud, et unetus suurendab tõenäosust ka mitme kehalise häire nagu kõrgenenud vererõhu ja teiste südame ja veressoontega seotud probleemide tekkeks. Samas, unetuse ravi toob alati inimesel esinevate teiste häirete teatud määral kergemini talutavaks muutumise, leevenemise. Neil põhjustel on unetuse raviga tegelemine äärmiselt oluline.
Unetuse efektiivse ravi viisid on olemas, Eesti meedikud kasutavad täiskasvanute unehäirete esmast diagnostikajuhist, mis valmis 2019. aastal. Unetuse tõendatud ja efektiivne raviviis on kognitiivkäitumusliku teraapia unetuse ravi spetsiaalsed võtted. Püsima jäänud unetuse puhul tuleb alustada pöördumisest perearsti poole unetuse põhjuste eristamiseks ja esmase abi saamiseks. Perearst soovitab vajadusel, kuhu edasi pöörduda.
