Kui meel on väsinud, kõlab soovitus, et aga sa söö tervislikult ja tee trenni, järjekordse nõudmisena. Kust võtta jõud kokkamiseks või tossude jalga panemiseks, kui isegi hommikune tõusmine on raske? Eriti siis, kui pole kedagi, kes küsiks, kuidas teil läheb.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava Eesti vähiregistri statistika annab ülevaate sellest, kui palju ja milliseid pahaloomulisi kasvajaid Eestis diagnoositakse ning kuidas on vähihaigestumus viimastel aastatel muutunud.
Kui päevad lähevad lühemaks, hakkavad paljud tervise- ja heaoluvaldkonnaga seotud inimesed ikka vanast harjumusest soovitama sama asja – “võta D-vitamiini tilku”. Aga kui vaadata uuemaid uuringuid, siis nii universaalne soovitus ei pruugi enam nii põhjendatud olla.
Miks peab üks inimene sügis-talvisele viiruste hooajale hästi vastu, teine aga näib korjavat üles iga liikvel oleva viiruse? Ortopeed dr Leho Rips, kes on aastaid tegelenud D-vitamiini valdkonnaga, räägib, kui palju saame oma vastupanuvõimet ise mõjutada, milline roll on selles D-vitamiinil.
Kristjan Jõekalda teab omast kogemusest, et tervise eest hoolitsemine pole ühekordne otsus, mille järel kõik iseenesest paika loksub, vaid pigem igapäevane töö. Pärast infarkti jättis ta seljataha aastakümneid kestnud suitsetamise. Kaaluga on ta maadelnud aastaid kord edukalt ja siis jälle mitte nii edukalt. Sest üks on oma keha märguandeid kuulda, hoopis teine asi neid ka päriselt kuulda võtta.
Paljud inimesed on viimastel aastatel avastanud, et terviseportaalist ei leia enam oma veregruppi. See tekitab küsimuse, kas oma veregrupi teadmine on üldse vajalik või on tegemist lihtsalt huvitava faktiga.
Teemat kommenteerib Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Ave Lellep.
Paljud naised kirjeldavad menopausi ja selle eelset ning järgset aega kui tunnet, et “ma ei ole enam päris mina ise”. Toompargi Vaimse Tervise Keskuse psühhiaater ja ravijuht dr Margus Lõokene ütleb, et aju ei ole kunagi valmis organ. See muutub ja kohaneb kogu elu.
Toitumisterapeut ja personaaltreener Artur Minenko on aidanud inimestel parandada oma tervist ja enesetunnet juba üle kahekümne aasta. Räägime temaga toitumisest, energiast, väsimusest, liikumisest ning sellest, miks tasub oma keha signaale kuulata, mitte lihtsalt vaigistada.
On üks küsimus, mida kuulen viimasel ajal üha sagedamini: kui kolesterool on normis, miks siis ikkagi tekib infarkt? See küsimus ei ole tekkinud tühjast kohast. See näitab, et inimesed tunnetavad – midagi jääb sellest loost puudu.
Kliiniline psühholoog Karina Karis avab, kuidas stress meid tegelikult puudutab – ka siis, kui me seda endale ei teadvusta – ning aitab mõista, miks selle märkamine on esimene samm sisemise tasakaalu suunas.
