Suurenenud lima tootmine aitab nina limaskesta pinda puhastada ja tekitada limaskesta pinnale funktsionaalse kaitsebarjääri.
«Hingamisteede viirustehooaeg» põhjapoolkeral algab rinoviirusnakkuste sagenemisega augustis või septembris ja lõpeb pärast kevadist rinoviiruse nakkuste kõrgpunkti aprillis või mais. Paragripiviiruste hooajaline esinemissagedus on haripunktis tavaliselt hilissügisel ja hiliskevadel ning RSV- ja gripiviiruste puhul on see kõrgeim detsembrist aprillini.
OHTRALT NOHU PÕHJUSTAVAID VIIRUSEID
Äge viiruslik nohu on levinuim nakkushaigus. Nohu levib peamiselt siis, kui inimese käed puutuvad kokku nakatunud inimese ninasekreediga. Kui inimesed oma suud, nina või silmi puudutavad, pääsevad viirused kehasse ja põhjustavad haigestumist. Nohu korral on enamasti tegemist iseparaneva haigusega. Tavaliselt kontrollib haigust inimese immuunsüsteem. Harvadel juhtudel võib haigus progresseeruda ja anda mitmesuguseid tüsistusi – bakteriaalne põskkoopapõletik, keskkõrvapõletik, astma ägenemine, kopsupõletik, krooniline viirusjärgne köha. Ägeda viirusliku nohu sümptomid on väga sarnased näiteks allergilise-, hormonaalse-, vasomotoorse ja ravimitest indutseeritud nohuga. Sõltuvalt nohu põhjusest erineb nii haiguse kulg kui ka võimalikud ravilahendused.
Ülemiste hingamisteede äge põletik on tavaliselt viirusliku tekkega, teada on rohkem kui 200 spetsiifilist viirust, mis võivad tekitada nohu. Inimese rinoviirus põhjustab umbes poole külmetushaiguste juhtudest. Muud viirused, nagu koroonaviirused, adenoviirused, respiratoorne süntsütsiaalviirus, gripiviirus ja paragripiviirus moodustavad väiksema osa viiruslikest külmetushaigustest. Tegemist on piisknakkusega ning haigustekitaja peab saama kontakti nina limaskesta epiteeliga. Harvem levivad külmetushaigused siis, kui inimesed hingavad õhku, mis sisaldab nakatunud inimese köhitud või aevastatud piisakesi. Nohu on kõige nakkavam esimese 1–2 päeva jooksul pärast sümptomite teket. Suukaudse nakatumise risk on suhteliselt madal.
LASTEL ESINEB SAGELI
Eelkooliealiste laste keskmine külmetushaiguste esinemissagedus on 5–7 korda aastas, kuid 10–15% lastest haigestub aastas vähemalt 12 korda. Haigestumissagedus väheneb koos vanusega ja on täiskasvanueas keskmiselt 2–3 haigestumist aastas. Tavalistesse külmetushaigustesse haigestumist suurendab kokkupuude lastega kodus või ulatuslik kokkupuude lastega väljaspool kodu, näiteks lasteasutustes. Esimesel eluaastal koduvälistes lasteasutustes hooldatavatel lastel on 50% rohkem külmetushaigusi kui ainult kodus hooldatavatel lastel. Erinevused haigestumise esinemissageduses nende lasterühmade vahel vähenevad lasteaias viibitud aja pikenedes. Siiski püsib haigestumine päevahoiurühmas kõrgem vähemalt esimese kolme eluaast ooksul. Täiskasvanutel esineb 2–3 haigusepisoodi.
KUIDAS KULGEB NOHU?
Nohu tüüpilisteks sümptomiteks on ninakinnisus, liigne lima tootmine ehk rinorröa. Algul on nina eritis vesine ja selge ning seda võib olla tüütult palju. Lõpuks muutub see paksemaks, läbipaistmatuks, kollakasroheliseks ja sekreedi hulk langeb. Sage on aevastamine, vesised silmad ning teatud määral nina- ja silmade sügelus.
Nohu kestus olenemata viiruse tüübist on 4–10 päeva. Suitsetavatel inimestel võivad sümptomid kesta kauem. Kui sümptomid on pikemaajalised ja/või kaasneb kõrgenenud kehatemperatuur külmavärinate ja/või valudega, siis on pigem tegemist gripilaadse haigestumisega.
Nohu sümptomite aluseks on immuunsüsteemi põhjustatud põletik kaskaad. Näiteks vallandab aevastamisrefleksi nina epiteeli närvvõrgustiku alanenud aktivatsioonilävi. Sarnasel viisil muutub tundlikumaks ninaneel ja rögaerituse hõlbustamiseks vallandub köha. Suurenenud lima tootmine aitab nina limaskesta pinda puhastada ja tekitada limaskesta pinnale funktsionaalse kaitsebarjääri. Nina veresoonte resistentsus muutub – eelkõige venoosne pais põhjustab limaskesta turse. Limaskesta turse ja suurenenud sekreedi hulk põhjustab nina kaudu hingamise takistuse. Ninakinnisusega kaasneb enamasti ka lõhnataju ajutine langus.
NOHU RAVIMINE ON OLULINE, SELLEGA VÄLDIME TÜSISTUSI
Nohu ravimisel on esmaseks eesmärgiks sümptomite leevendamine ja tüsistuste vältimine seni, kui organism ise viirusest jagu saab. Paranemist soodusta vad rohke vedelikutarve, C-vitamiin, seleen, tsink, Echinacea, mesi. Ninakinnisust leevendavad ninasisest turset alandavad aerosoolid, samuti suukaudu manustatavad turset ja vesitsust vähendavad käsimüügiravimid. Nohu algfaasis oleks mõistlik kasutada sekretsiooni pärssivaid vahendeid ning nohu leevendumisel pigem sekretsiooni parandavaid ja mukolüütilisi preparaate. Voodirežiim, füüsilise aktiivsuse piiramine, suitsetamisest loobumine pakuvad teatud määral sümptomite leevendust. Kodune režiim just nohu algperioodis vähendab ka nakkuse levikut. Antibiootikumid ei ole vajalikud, välja arvatud juhul, kui viirusnakkuse ajal tekib sekundaarne bakteriaalne infektsioon – äge bakteriaalne rinosinusiit (põletik ninas), alumiste hingamisteede infektsioon, keskkõrvapõletik.
Ninasiseseid turset vähendavaid aerosoole ei ole mõistlik kasutada üle 5–7 päeva, kuna pikemaajaline kasutamine võib olla sõltuvust tekitav ning võib viia ravimindutseeritud nohu kujunemisele. Pidev turset alandavate vahendite kasutamine põhjustab nina limaskesta paksenemist ning selle leevendamiseks aina taaskasutame aerosoole, kuid algne põhjus ehk nohu on ammu taandunud.
Nohu lõpupoole ninas tekkivate koorikute vastu annab leevendust erinevate ninasiseste õlilahuste tarvitamine. Teiseks võimaluseks on ninaõõne loputamine isotoonilise soolalahusega või meresoola lahusega. Võib kasutada ka tavalist puhast kraanivett. Ninaloputuseks sobivad nii selle jaoks spetsiaalselt loodud loputuskannud või võib ka lihtsalt paar korda päevas vett ninna tõmmata. Eesmärgiks on ninaõõnest põletikulise sekreedi ja koorikute eemaldamine. Kellele tundub veega nina loputamine ületamatult ebamugav, võivad teha auru või kasutada õhuniisutajaid. Eesmärgiks on kuiva limaskesta niisutamine ning ninas oleva kuivanud sekreedi väljanuuskamise soodustamine. Vältima peaks igasugust ninaõõne mehhaanilist puhastamist. Nina limaskesta vigastamine on pigem uueks väratiks infektsioonile. Nina vaheseina eesosas paiknev veresoonte võrgustik on just lastel suhteliselt pindmine ja sõrmega ninas urgitsedes saame kasu asemel pigem ninaverejooksu.
Kokkuvõtteks – nohu eest meil kaitset ei ole ning raviga ja ravimata on haiguse kestus sama, kuid kui jälgida hügieenireegleid, on haigestumist võimalik vähendada ja nakkuse edasikandumist piirata.
Mida teha nohu ennetamiseks?
Kuna nii paljud erinevad viirused põhjustavad külmetushaigusi ja iga viirus muutub aja jooksul veidi, siis ei ole tõhusat vaktsiini veel välja töötatud. Praegu saadaval olevad viirusvastased ravimid ei ole külmetushaiguste vastu tõhusad. Antibiootikumid ei aita külmetushaigusi põdevaid inimesi isegi siis, kui nina või köha tekitab paksu või värvilist lima.
Parim ennetus on hea hügieen. Kuna paljud nohuviirused levivad kokkupuutel nakatunud inimese eritistega, oleks abi järgmisest:
- Külmetusnähtudega isikuga kodus ja töökohas kokkupuutuvad inimesed peaksid sageli pesema käsi
- Aevastamisel ja köhimisel kata nina ja suu taskurätikuga
- Võimaluse korral peaksid haigusnähtudega inimesed magama eraldi tubades
- Inimesed, kes köhivad ja aevastavad külmetuse tõttu, ei tohiks minna tööle ega kooli, kuna nad võivad teisi nakatada
- Ühiskasutatavate esemete ja pindade puhastamine desinfektsioonivahenditega võib aidata vähendada külmetushaiguste levikut
Millal pöörduda arsti vastuvõtule?
Täiskasvanud ei vaja tavaliste külmetuste korral arstiabi. Siiski pöörduge arsti vastuvõtule, kui teil on:
- Sümptomid, mis süvenevad või ei parane
- Palavik üle 38,5°C ning kestusega ülekolme päeva
- Palavik, mis tekib taas pärast palavikuvaba perioodi
- Õhupuudus
- Vilistav hingamine
- Tugev kurguvalu, peavalu või põsekoopavalu
- Vaatamata nohu leevendumisele püsib ninakinnisus või lõhnataju ei taastu
Laste puhul pöörduda arsti vastuvõtule, kui
- Palavik üle 38°C vastsündinutel ja väikelastel
- Palaviku tõus või üle kahe päeva kestev palavik igas vanuses lastel
- Rasked sümptomid, nagu peavalu, kurguvalu, köha
- Hingamisraskused või vilistav köha
- Kõrvavalu
- Segasusseisund või ebatavaline unisus
- Söögiisu puudumine
- Ühe ninapoole mädane eritis/ühe ninapoole nohu. Siin võib olla tegemist võõrkehaga ninaõõnes. Kui võõrkeha on olnud ninaõõnes kauem, siis tekib võõrkeha ümber põletik ja turse ning võõrkehaga kontaktis oleval limaskestal võib kujuneda limaskesta kahjustus ja haavandumine ning võib tekkida veritsus ninast. Võõrkehad tuleb alati eemaldada, kuna lootus nende iseeneslikuks eemaldamiseks on kaduvväike
