Tasub teada, et pärast sooja suve või ka päikeselistest riikidest Eestisse naasmist püsib D-vitamiini arvestatav tase veres ainult kolmneli nädalat.
Lisaks õigesti toitumisele tuleb piisavalt magada, riietuda ilmale vastavalt ja hoida hügieeni. Eesti kliimas on kindlasti vaja võtta vitamiine lisaks, et pime ja külm aeg energilise ja tervena üle elada.
Rohkem peaks sööma puu- ja köögivilju, tsitruselisi, teravilju ja tervislikke rasvu. Puu- ja juurvilja söömine aitab suurendada antioksüdantide kogust organismis, mis hävitab vabad radikaalid juba eos. Et saada tsinki, mis on immuunsüsteemi turgutamiseks tähtis, tuleb kindlasti süüa mereande, liha, pähkleid, mune ja teravilju. Kui on kahtlus, et toidulaud pole piisavalt mitmekesine – näiteks ei meeldi osale inimestest süüa teraviljatooteid või köögivilju –, saab apteegist toidulisandeid, mis aitavad immuunsüsteemi tugevamana hoida.
Suvine D-vitamiini doos ületalve ei püsi
D-vitamiin on Eesti sombuses kliimas ainus vitamiin, mida on enamikul vaja aasta ringi lisaks tarbida. Pärast sooja suve või päikeselistest riikidest Eestisse naasmist püsib D-vitamiini arvestatav tase veres ainult kolm-neli nädalat.
Inimesed, kes peaksid keskmisest suuremaid D-vitamiini annuseid võtma, on eakad, kes liiguvad suvel vähe väljas ja kellel on D-vitamiini produktsioon nahas vähenenud; samuti inimesed, kes viibivad suvel vähe päikese käes ning tumedanahalised, kellel on melaniini sisaldus nahas kõrgem. Ka sportlased, eriti sisealadega tegelevad sportlased, sest nemad kulutavad oluliselt rohkem kehasse kogunenud D-vitamiini varusid. Ohustatud on ka need, kes tarvitavad palju alkoholi, on rangel taimse toidu dieedil, kel on erinevad peensoolehaigused ja kes tarvitavad teatud ravimeid pikemaajaliselt (näiteks kortikosterioidid). Suurenenud D-vitamiini vajadus on rasedatel, sest on vaja varustada arenevat loodet kaltsiumiga. Riskirühma kuuluvad puberteediealised lapsed, kel on kiire kasvuperiood. Just sel ajal moodustub suur osa luumassist. Mida tugevam see on, seda väiksem on tõenäosus, et hilisemas elus tekib probleeme luude hõrenemisega.
D-vitamiini on võimalik saada ka söögiga. Loomset päritolu toiduainetest saadakse vitamiini D3 ehk kolekaltsiferooli, millel on parem bioloogiline omastatavus. Head allikad on rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli. Taimse päritoluga on vitamiin D2 ehk ergokaltsiferool, kuid selle omastatavus on halvem. Et toiduga saada 400IU D-vitamiini, on vaja ära süüa näiteks kümme keskmist muna, neli kilo juustu, neli kilo maksa või 20 liitrit 2,5-protsendilist piima ja seda iga päev!
Tartu Ülikooli kliinikumi andmetel on D-vitamiini maksimaalne ohutu päevane annus pikaaegsel kasutamisel 10000 IU/p. Toidulisandite liigannustamisel on võimalik saada üledoosi. Lapsed on üleannustamise suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. D-vitamiini ületarbimise mürgitusnähud võivad ennekõike tekkida kestval ülisuurte toidulisandi annuste tarbimisel. Üleannustamisel võivad tekkida kõrvalnähud nagu iiveldus, kõrge vererõhk, sügelus, kõhuvalu, lihasnõrkus või tugev janu. Sarnased sümptomid esinevad ka teiste toidulisandite üleannustamisel. Piimhappebakteritega üledoseerimise ohtu ei ole.
C-vitamiin ja raud käivad käsikäes
C-vitamiini tarbimine on populaarseim soovitus organismi kaitsevõime tõstmiseks. C-vitamiinil on oluline roll organismi üldise kaitsevõime tõstmisel. C-vitamiini vajatakse organismi immuunsüsteemi tugevdamiseks, naha ja igemete toetamiseks ning raua imendumiseks.
Organism vajab C-vitamiini ka vastupanuvõime tõstmiseks ning väsimuse ja stressi peletamiseks. Kuigi mitmekesise toidulauaga inimestel puudub vajadus C-vitamiini lisaks manustada, on see teatud juhtudel siiski soovitatav. Suitsetajatel on suurenenud C-vitamiini vajadus, samuti soolehaigustega patsientidel, kellel on vitamiinide imendumine soolestikus häirunud. Ka rasedad ja imetavad emad võiksid C-vitamiini juurde tarbida, sest varustavad sellega last.
Kui inimesel on C-vitamiini puudus, võib sellest märku anda igemete veritsemine, väga kerge sinikate ja verevalumite tekkimine kehal, kuid ka kare nahk ja aeglaselt paranevad haavad. Et raud ja C-vitamiin käivad käsikäes, võib C-vitamiini nappus olla süüdi rauavaegusaneemia tekkes.
Olulised B ja Q
Kui organismil on puudu mõnest B-grupi vitamiinist, võivad ilmneda meeleolumuutused ja väsimus ning isegi lihasnõrkus, nii et stressi ja väsimuse peletamisel on oluline roll B-vitamiinil.
B12 vitamiini on vaja keha normaalseks toimimiseks, kuid organism ei suuda seda ise toota. Vitamiini leidub valdavalt loomsetes toitudes, mistõttu tuleb taimetoitlastel ja veganitel ainet toidulisandina juurde võtta. Normaalne B12-vitamiini tase hoiab närvisüsteemi tervena. Aine puudus võib viia ebanormaalselt suurte vere punaliblede tootmiseni, mis ei suuda oma funktsiooni nii efektiivselt täita kui normaalsed punalibled. Seetõttu võib tekkida mitu tervisemuret, näiteks äärmuslik väsimus, mäluprobleemid, stress, depressioon jne.
Paar korda aastas võiks läbi teha ka koensüüm Q10 kuuri, see on soovitatav eriti vanematele inimestele, sest alates 25. eluaastast hakkab selle aine osa organismis vähenema. Koensüüm Q10 on organismis esinev rasvlahustuv vitamiinisarnane aine, mida on soovitav kasutada kõrgenenud energiavajaduse korral ja suurenenud vaimse või füüsilise koormuse ajal. Q10 tõstab vastupanuvõimet stressile ja haigustele ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena. Samuti parandab Q10 ka mälu, suurendab keskendumis- ja analüüsivõimet ning aitab ennetada viirushaigusi. Koensüüm Q10-l on vererõhku ja veresuhkru sisaldust langetav toime.
Piimhappebakterid kuuluvad inimese soolestiku mikrofloora koostisesse ja on eelkõige tuntud selle poolest, et aitavad säilitada normaalseid seedeprotsesse. Tegelikult on piimhappebakterite kasutegur ja kasutusvõimalus märksa mitmekülgsem.
Piimhappebakterite kasulikkusest on räägitud enamasti kõhulahtisuse ja teiste seedeprobleemide kontekstis, aga viimaste aastate teadusartiklid väidavad, et neist on abi ka külmetushaiguste, nahaprobleemide ja paljude teiste tervisemurede korral. Mõjutades üldiselt immuunsüsteemi ja aktiveerides inimorganismi kaitsemehhanisme, võib piimhappebakteritest abi olla hingamisteede infektsioonide ennetamisel, aga isegi hambakaariese ning akne esinemisel. Ka atoopilise dermatiidi ja erinevate allergiate korral võib probiootikumide manustamine tuua olulist leevendust. Samuti räägivad uuemad teadusartiklid, et piimhappebakterite võtmine võib aidata kaasa antikehade tootmisele ning kiirendada seeläbi külmetushaiguste möödumist. Piimhappebakterite kuure soovitatakse näiteks sageli haigestuvatele lastele.
Apteekides on piimhappebaktereid sisaldavate preparaatide valik suur. Erinevusi on nii nende koostises, preparaadi vormis kui ka annustes. Oluline on mõista, et iga probiootikum ei mõju kõigile alati ühtmoodi. Kõigil on erinev, ainult endale omane füsioloogia, toitumine ja soole mikroobide kooslus. Seetõttu tuleb enne kuuri alustamist kindlasti apteekriga nõu pidada.
Mis aitab murda haigust?
Algavale külmetus- või viirushaigusele tasub kiiresti reageerida. Head abimehed sel puhul on preparaadid, mis sisaldavad C-vitamiini, ternespiima, kurkumit, astelpaju ja piimhappebaktereid. Ka punane päevakübar aitab suurendada organismi loomulikku kaitsevõimet ja kiirendada haigusjärgset taastumist, kui immuunsüsteem pole optimaalselt toimimas.
Bakteritega võitlemisel teeb tubli tööd küüslauk. Kes ei taha iga päev vängelt lõhnavat küüslauku süüa, võib proovida lõhnatuid küüslaugukapsleid. Ka ingver aitab kehal viirustega võidelda, annab energiat, stimuleerib organismi immuunsüsteemi, aitab organismist eemaldada kahjulikke aineid ning mõjub hästi seedimisele ja üldse soolte tegevusele.
Koduapteegis võiksid olla greibiseemneekstrakti tilgad, mil on antimikroobsed omadused nii viiruste kui ka bakterite suhtes, samas tugevdab greibiseemneekstrakt immuunsüsteemi. Seda ekstrakti tuleb alati tarvitada lahjendatult ning enne manustamist apteekriga nõu pidada, sest mõne ravimiga see ei sobi.
Kõik ravimtaimed ei pruugi ravimuga kokku sobida
Enam kui viiendik retseptiravimite tarvitajatest kasutab samal ajal ravimtaimi ja looduslikke preparaate. Kõik ravimid ja ravimtaimed aga ei sobi kokku. Kindlasti tasub toidulisandite ostmisel apteekriga nõu pidada ning rääkida tarvitatavatest ravimitest, toidulisanditest ja ka ravimtaimedest, siis saab apteeker sellest lähtuvalt nõustada. Näiteks rauapreparaate ei tasu võtta koos kaltsiumiga, sest siis ei pruugi rauapreparaat mõju avaldada. Cvitamiini toime on aga parim, kui annus tervele päevale jagada. Tsinki tuleb võtta kindlasti koos toiduga, sest võib tekitada tühja kõhuga võttes iiveldust, samuti peaks vältima tsingi võtmist kaltsiumi ja rauaga. Koensüüm Q10 on soovituslik võtta rasvu sisaldava toiduga ning uneprobleemide vältimiseks pigem päeva esimeses pooles.
