Kõige jätkusuutlikum on panustada immuunsüsteemi tugevdamisse tervist toetavate toiduvalikute ja organismi säästva elustiiliga.
Kas lasta end kanda kaunitel reklaamsiltidel, mis lubavad apteegist tervist osta? Või pöörata pilk hoopistükkis taime- ja loodusravi suunas, nagu seda meie esivanemad aastasadu on teinud?
Esmalt tasub meenutada, et kõige jätkusuutlikum on panustada immuunsüsteemi tugevdamisse tervist toetavate toiduvalikute ja organismi säästva elustiiliga. Aktiivne liikumine, värskes õhus viibimine ja kosutav uni on kõige algelisemad meetmed, millega me organismi heaolutunnet toita saame.
Ka meelerahu hoidmine on tunduvalt olulisem, kui me endale kaasaegses, stressist tiines maailmas sageli tunnistada raatsime. Pole ju üllatuseks, et vaenamine, hirm ja riid mõjuvad immuunsüsteemile halvavalt. Krooniliselt kõrge stressitase pärsib dramaatiliselt immuunrakke, suurendab süsteemsete põletikuainete tootmist ja manipuleerib soolefloora tasakaaluga.
Puht biokeemiliselt ei ole meil võimalik samaaegselt karta-vihastadariielda ja immuunsüsteemi heas toonuses hoida. Ka teadusuuringud on selgelt näidanud, et viha vähendab märkimisväärselt antikehade taset, mis kaitsevad meid viiruste ja teiste antigeenide vastu just bronhiaal-, gastrointestinaalja urogenitaaltraktis. Vaenulikkus mõjutab negatiivselt meie kopsufunktsiooni, vähendab kopsumahtu ja suurendab hingamisteede haiguste tekkeriski.
Aga mida siis ikkagi teha, kui püüdlik ennetustegevus on hiljaks jäänud ja naha vahele pressib mõni kuri viirus? Alustuseks tuletagem meelde, et haigestumisega signaliseerib keha meile väsimusest. Kohatu oleks tema soovidest üle sõita, sest varem või hiljem peame oma võla keha ees nii ehk naa tasuma. Seega austagem oma organismi soove ning andkem talle pisut rahu ja vaikust.
Muidugi ei tähenda see veel, et peaksime kareda kurgu, tuikavate põskkoobaste ja palaviku ilmnedes tegevusetult istuma. Lisaks aja maha võtmisele on kohane hetk võtta kasutusele kõikvõimalikud meetmed oma immuunsüsteemi relvastuse ajakohastamiseks ja oluliste toitainetega turgutamiseks.Vaatleme toitaineid, mille defitsiit loob viirustele kõik mugavused pehme pesa punumiseks
D-VITAMIIN
Päikesest pakatav D-vitamiin on meie immuunsüsteemi dirigentvitamiin, mille tähtsust immuunregulatsioonile on raske üle rõhutada. On teada, et kui D-vitamiini tase jääb alla 50 nmol/l, tõstab see erinevatesse viirustesse haigestumise riski. Kuid mitte ainult – D-vitamiini madal tase tõstab dramaatiliselt ka riski sattuda viirusega haiglasse või isegi surra. Lisaks viirushaigustele loob D-vitamiini defitsiit viljaka pinnase ka teiste haiguste (k.a südamehaiguste, rasvumise, metaboolse sündroomi, autoimmuuntõbede ja kasvajate) vallandumiseks.
Murettekitav statistika näitab, et enamik ülekaalulisi ja eakaid ning lausa 96% vanadekodudes olevatest inimestest on tugevas D-vitamiini puuduses. Niisiis hoolitsegem selle eest, et teadlikkus tõuseks ning ka meie lähedased oleksid hästi varustatud selle nii iseenesestmõistetava ja eluliselt vajaliku vitamiiniga.
Kui palju kvaliteetset D3-vitamiini päevas juurde peaks võtma, saab otsustada pärast analüüsi tegemist ja D-vitamiini hetkestaatuse välja selgitamist. D-vitamiini sünteesib meie organism ennekõike päikese mõjul, pisut õnnestub seda siiski hankida ka rasvast kala süües.
TSINK
Viirusevastastest toitainetest rääkides ei saa üle ega ümber ka tsingist. Tsink on meie immuunsusmineraal, mille puudujääk kehas annab endast märku sagedase haigestumisega. Organismi hea tsingitase aitab viirused seevastu kiirelt käeraudadesse aheldada ning vähendab tervikuna ülemiste ja alumiste ingamisteede põletike riski ning kopsupõletikust tingitud tüsistusteohtu. Tsink on möödapääsmatult vajalik infektsioonidega võitlevate valgete vereliblede tootmiseks ja viiruste replikatsiooni pärssimiseks rakkudes.
Uuringud kinnitavad, et tsink võib lühendada tõve kestvusaega ja tõsidust. Efekt on eriti tõhus, kui võtta tsinki 24 tunni jooksul pärast esimeste haigussümptomite ilmnemist. Tsingilisandi võtmisel kestavad haigusnähud suure tõenäosusega lühemalt kui seitse päeva ning lastel, kelle menüü on viie kuu jooksul sisaldanud piisavas koguses tsinki, on tunduvalt väiksem risk haigestuda külmetushaigustesse.
Tsinki saame nii looma- ja linnulihast kui ka mereandidest, samuti leidub seda pisut kaunviljades (ubadesläätsedes-kikerhernestes), päevalille-, seesami- ja kõrvitsaseemnetes.
C-VITAMIIN
Me kõik teame, et C-vitamiin on oluline immuunregulatsiooni toetaja. Meie immuunrakud sisaldavad kuni 20 korda rohkem C-vitamiini kui ülejäänud rakud. C-vitamiini on hädasti vaja nii rakuimmuunsust vahendavate T-lümfotsüütide kui naturaalsete tapjarakkude tootmiseks ja aktiveerimiseks.
Vähem oluline pole seegi, et C-vitamiin mängib tähtsat rolli veresoonte tervise tagamisel ja sel on verdvedeldav toime. Mitmed teadusuuringud on kinnitanud, et piisav C-vitamiini tase aitab ennetada nii insulti kui infarkti. Lisaks on C-vitamiin tunnustatud antioksüdant, mis aitab kahjutuks teha organismis pidevalt tekkivaid vabu radikaale ja kaitsta meie organismi sõna otseses mõttes läbiroostetamise ehk korrodeerumise eest.
C-vitamiin on tõhus abiline tugeva füüsilise stressi langetamisel. Uuringud on kinnitanud, et see vitamiin võib vähendada tippsportlaste haigestumist viirustesse kuni poole võrra isegi äärmuslike treeningkoormuste tingimustes. Parima biosaadavusega C-vitamiini allikad on tsitruselised, hapukapsas, kiivid ja eestimaine kibuvits ning astelpaju, samuti paprika, maasikad, brokoli, lillkapsas ja ürdid (petersell ja tüümian). Supertoitudena saab smuutisse segada C-vitamiinist nõrguvat orgaanilist amla ja camu-camu pulbrit.
Lisandina tuleks eelistada looduslikku, bioflavonoide sisaldavat ja taimedel (kibuvitsal, tsitruselistel, acerola kirsil etc) põhinevat C-vitamiini ning hoiduda sünteetilisi magusaineid (nt aspartaami ja sukraloosi) sisaldavatest vitamiinidest. Hapude maitsete mittetalumise korral on soovitav kasutada C-vitamiini vähemhappelisi, mineraalidega (Mg, K, Zn) puhverdatud askorbaadi vorme või esteriseeritud C-vitamiini. Uuringud on näidanud, et viiruste ennetamiseks toetab immuunsüsteemi kõige tugevamalt just C-vitamiini ja tsingi kombinatsioon.
Eelnimetatud oluliste vitamiinidemineraalide kõrvale ei maksa ära unustada ka viirusevastaseid klassikuid. Mitte ilmaasjata ei ole kuulus Saksa taimetark Maria Treben öelnud oma kuulsat lauset: «Maailmas ei ole veel haigust, mille vastu Jumal taime poleks loonud.» Niisiis otsigem üles ka küüslauk, mustad sõstrad, astelpaju- ja leedripuumarjad, punane päevakübar, nuluõli ja stressiga kohaneda aitavad adatogeensed taimed ning seened (nt ženšenn, korditseps, must pässik jms). Teeme endale ühe soojendava ingveri-kurkumi-sidrunitee, soojendame käsi ümber hõrgult lõhnava lemmiktassi, kerime end pehme teki sisse ja naudime!
Elu on ilus!
