Parim D-vitamiini tase veres on üle 125 nmol/L.
Immuunsuse tõstmine on rahvasuus levinud väljend. Tegelikkuses ei olegi vaja seda Liisi sõnul tõsta ega langetada, vaid optimeerida. “Meie esmaseks prioriteediks peaks olema immuunregulatsiooni toetamine, sest immuunsüsteem on piisavalt tark, et ise hakkama saada, kui selleks on vajalikud tingimused loodud,” kommenteerib ta ning lisab, et väga oluline on teha häid valikuid nii elustiili kui ka toitumise osas.
Kõige olulisemaks peab Liis teadlikku stressi juhtimist ehk stressi langetamist. “Kui oleme kroonilisest stressist räsitud, ei saa ka meie immuunsus hästi toimetada, see pole lihtsalt võimalik.” Teiseks soovitab Liis vaadata üle oma toitumine. “Soovitatav on menüü, mis ei hüpitaks liialt meie veresuhkrut, sest mida rohkem kõigub veresuhkur, seda rohkem on kehas põletikulisi eelsoodumusi ning stressihormoone,” selgitab ta ning lisab, et sellise toitumisega on ka raske närvisüsteemi ohjata. Suured veresuhkru kõigutajad on suhkru- ja tärkliserikkad toidud, eriti aga rafineeritud teraviljatooted ja -pudrud. “Väga paljudele täiskasvanutele selline süsivesikurikas hommikusöök ei sobi. Kui on suur soov süüa putru, siis peaks täiendavalt sööma juurde ka midagi valgurikast ning ka midagi värsket. Ainult kaerahelbeputru või mõnda muud teraviljaputru hommikuks küll enam soovitada ei saa, sest sellise metaboolse paindlikkusega inimesi on tänapäeval väga vähe, kellele selline toit sobiks,” ütleb ta ning rõhutab, et kui putru süüa, siis peaks see kindlasti olema täisterahelvestest.
KOLM TÄHTSAT MINERAALI
Immuunsüsteemi aitavad toonuses hoida kolm tähtsat mineraalainet – tsink, seleen ja raud. “See on selline kuldne kolmik.” Tsink on meie immuunsüsteemi võtmemineraalaine number üks. “Tsingi piisav tase aitab ära hoida geenimutatsioone ja kõikvõimalike rakulisi kõrvalekaldeid. Tsink on ka üks olulisemaid aineid immuunrakkude aktiveerimiseks, samuti on ta oluline toitaine meie sooletrakti limaskestade kaitsebarjääri tugevana hoidmises.” Lisaks on tsink ülitähtis ka viiruse replikatsiooni pärssimiseks raku sees. “Kui oleme viirusega juba kokku puutunud, siis tsink suudab viiruse vohamist raku sees pärssida.” On uuringuid, mis tõestavad, et kui võtta tsinki 24 tunni jooksul adekvaatses koguses peale haigeks jäämist, aitab see lühendada haiguse kestvust ja leevendada haiguse kulgu. Seleen on ülioluline toitaine meie glutatiooni aktiveerimiseks. “See on rakusisene antioksüdant number üks meie kehas ja seleen on tema kaasfaktor ehk ta aitab aktiveerida glutatiooni tööd.”
Raua puhul soovitab Liis jätta meelde sõna “raudrüü”. “Raud annab meile raudse kaitse. Isegi kui me pole aneemilised, võib meil siiski olla madal rauadepoo ehk latentne rauapuudus ja ka siis on meil raudset kaitset vähem. Oluline on ka see, et rauda sisaldav verevalk hemoglobiin aitab kanda kudedesse hapnikku ja mida vähem hapnikku meie kudedes, seda vähem on meil energiaressurssi viiruste ja bakteritega võitlemiseks. Meil peavad olema head rauavarud, et hästi hakkama saada.”
IMMUUNSÜSTEEMI DIRIGENT
Vitamiinidest rääkides toob Liis välja D-vitamiini. “See on immuunsüsteemi dirigent.” Liis ütleb, et oluline on mõista, et mitte kõigil ei toimu D-vitamiini tootmine organismis päikesevalguse mõjul lihtsalt. Näiteks need, kes tarvitavad ravimeid, peaksid olema eriti valvsad oma D-vitamiini varude jälgimisel. “Väga paljud ravimid pärsivad D-vitamiini tootmist meie kehas ning isegi langetavad seda.”
Parim D-vitamiini tase veres on üle 125 nmol/L. Liis toob näite koroona-ajast. “Ühes suuremahulises uuringus selgus, et kui D-vitamiini tase veres jäi alla 50 nmol/L, suurendas see kahekordselt riski sattuda viirusega haiglasse ning selle tagajärjel ka surra. Kui aga D-vitamiini tase veres oli üle 125 nmol/L, oli risk nullilähedane. Seega iga 10 ühikut, mis saame viiekümnest oma D-vitamiini taset tõsta, kaugendab meid kõikvõimalikest viletsatest riskidest.”
D-vitamiinist on kasu ka siis, kui inimene on juba viirusega nakatunud. “Esimesel kolmel-neljal päeval võib võtta D-vitamiini suurema koguse – 20 000 IUd. See kogus võib tunduda suur, kuid tegelikkuses on see sama suur kogus, mille saaksime ca 20 minutit päikese käes viibides,” selgitab ta. Selline D-vitamiini tarbimine aitab vähendada viiruse kestvust.
Liis ütleb, et otseselt pole vahet, millal päeva jooksul D-vitamiini toidulisandina tarbitakse. “Oluline on regulaarne tarbimine ja pole vahet, kas võtad seda hommikul, lõunal või õhtul.” Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, siis tasuks seda võtta peale sööki mitte tühja kõhu peale. Samuti soovitab Liis seda tarbida kohvist eraldi. “Kohviga koos ei ole mõtet ühtegi toidulisandit võtta, sest kohv ikkagi natuke ärritab meie sooletrakti ja võib ka pärssida teatud toitainete imendumist.
KUIDAS ISE OMA IMMUUNSUST HEAS TOONUSES HOIAD?
“Suhtun teadlikult nendesse teemadesse. Kõige olulisem on stressi langetamine. Püüan olla koos armastatud inimestega ja viibida palju looduses ehk võtta neid nn. rohevanne, millest tänapäeval nii palju juttu on. Proovin eemal olla inimtekkelistest elektromagnetväljadest, mis meid räsivad ja teen tervislikke valikuid menüü osas. Ma ei söö toite, mis mu veresuhkrut üles-alla hüpitavad, panustan palju ensüümiderikkale ehk värskele ja kiudainerikkale toidule. Kiudained on ju toiduks meie sooletrakti mikrofloorale, kes igapäevaselt otseselt meie immuunregulatsiooniga tegelevad. Õnneks on mul ka väga hea uni. Teen talisuplust, mõtlen häid mõtteid ning vähendan teadlikult kokkupuuteid kõikvõimalike stressoritega, näiteks ei tarbi ma negatiivseid uudiseid,” ütleb Liis.
