Ortopeed selgitab: D-vitamiini puuduse korral lülitatakse kehas välja alguses vähemolulised ja hiljem juba olulised ülesanded
Üha enam on hakatud rääkima D-vitamiini olulisusest ning sellest, kuidas Eesti inimestel pole seda organismis piisavalt. Põhjuseid, miks see teema iga aastaga järjest populaarsemaks muutub, on mitmeid.
Kardioloog selgitab, miks talvel tervis tavapärasest kehvem on
Inimeste tervis on talvel suvega võrreldes tavaliselt kehvem. Miks see nii on?
Kukkumisel tekkiv murd on märk luuhõrenemise ohust
Osteoporoosi ehk luuhõrenemise üks esimesi ohumärke on 50.–60. eluaastatel esinev
luumurd, mis tekib tavaliselt libedaga kukkumisel randmepiirkonda ja esineb seda
rohkem naiste hulgas.
Endokrinoloogi nõuanded II tüübi diabeedi tekke vähendamiseks
Eestis diagnoositakse igal aastal ligikaudu 5600 uut II tüüpi diabeedi juhtu ning teadaolevalt põeb diabeeti Eestis iga kuueteistkümnes inimene. Endokrinoloog Marju Past jagab nõuandeid II tüübi diabeedi tekke vähendamiseks.
Uni mõjutab südant
Südame-veresoonkonna haigused on Eestis jätkuvalt üks sagedasem põhjus, miks inimesed enneaegselt surevad. Südame tervise tagamiseks tuleb toituda tervislikult, liikuda, loobuda suitsetamisest ja korralikult magada.
D-vitamiini mitu rolli
Miks nii palju D-vitamiinist räägitakse? Põhjus on lihtne, selle roll organismis on äärmiselt oluline, sest see on seotud niivõrd paljude erinevate funktsioonidega. Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog dr Liisi Sarapuu toob välja peamised põhjused, miks peaksime D-vitamiini toidulisandina juurde tarbima ning mis juhtub üle- kui ka alatarbimise korral.
D-vitamiin – milleks seda on vaja?
D-vitamiin, mida rahva seas kutsutakse ka päikesevitamiiniks, on laialdase toimega rasvlahustuv vitamiin. Peamiselt vajab
organism seda kaltsiumi ainevahetuse reguleerimiseks, et tagada terved ja tugevad luud ning hambad, immuunsüsteemi
funktsioneerimiseks ja lihastööks. Põhiline D-vitamiini allikas inimorganismile on päikesest lähtuv UV-kiirgus, mille toimel
vitamiini nahas sünteesitakse.
D-vitamiini ainevahetus on vajaduspõhine
Põhjuseid, miks Eesti inimestel on madalad D-vitamiini näitajad, on mitu. Esmajoones on eluharjumused muutunud. Tänapäevane elu ei nõua eriti
aktiivset füüsilist tööd väljas. Seetõttu on vähenenud ka päikesekiirguse kontakt ja seeläbi loomuliku D-vitamiini süntees naha kaudu.
Kas päikesereis aitab D-vitamiini pikaajalise defitsiidi korral?
Levinud on uskumus, et kui talvisel ajal korra päikesereisil käia, ei pea seda olulist vitamiini toidulisandina juurde võtma. Kuidas siis tegelikult on?
