Selleks, et ennast maksimaalselt hästi tunda, on vaja õiget kogust D-vitamiini. Selle üle- ja alatarbimine aga kasu kahjuks ei too. Milliseid koguseid võiks tarbida, selgitab toitumisteadlane ja TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert.
Tänaseks on kummutatud müüt nagu oleksid südame-veresoonkonnahaigused meeste pärusmaa.
Suvesooja ja aktiivse eluga kaasneda võiv vedeliku ja elektrolüütide puudus on ennetatav. Niisamuti keha ülemäärane koormamine, kui pärast pikka talvist pausi taas sportima hakatakse.
Pärast 40. eluaastat muutub sama kaalu hoidmine üha raskemaks. Mis on keskea kaalutõusu põhjuseks, kas see on alati halb ja kuidas kehakaalu hoida?
D-vitamiini tarbimises meie piirkonnas ei kahtle küll vist enam keegi. Milliseid koguseid võiks tarbida, selgitab doktor Leho Rips.
Südame tervist toetavad normi piires kehakaal ja vererõhk, tervislik toitumine ja liikumine.
Päriliku eelsoodumuse korral tuleb tervislikku eluviisi sihipäraselt panustada – südamesõbraliku
käitumisega saab probleeme edasi lükata või ära hoida.
D-vitamiini toidulisandina tarbimise vajalikkuses meie piirkonnas ei kahtle küll vist enam keegi, kuid kas ka tead, milline võiks olla sinu poolt tarbitav kogus?
Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia teadur Uku Vainik toob hea eeskujuna esile teadusel põhineva rahvatervist edendavad vahendi elanikkonna toitumisseisundi parandamiseks. Toodete pakenditele märgitud Nutri-skoori kasutamine võib kanda kinnitada järjest rohkemates riikides.
SYNLABi laboriarst Irina Utenko annab meditsiinilabori analüüside ja patsientide konsultatsioonide põhjal ülevaate D-vitamiini puudusega seotud terviseriskidest ja eestlaste D-vitamiini hetkeseisust.
