Eriti tähtsaks peetakse praegu D-vitamiini, mille puudumine süvendab südamehaigusi, luude hõrenemist, ajutegevust ja dementsust. On täheldatud, et D-vitamiini puudus suurendab patsientidel südameinfarkti ja ajuinsuldi riski ligi kaks korda.
Külm ilm mõjutab verevarustust. Veresooned ahenevad külma toimel ning süda peab rohkem tööd tegema, et organeid vere ja toitainetega varustada. Külmakahjustustused võivad olla üldised ehk alajahtumine või paiksed ehk lokaalsed. Kudede kahjustus ilmneb põhiliselt selgemalt ülessoojenemisel. Vanasti sattusin arstina kokku järvejääle kaugelt tulnud kalapüüdjatega, kes talvel Peipsi järvel külmetasid. Kui nad haiglasse toodi, algasid soojenedes rasked tunded ja ka karjumine. Enamasti olid neil külmunud nina, kõrvad, suu, sõrmed, harvemini suguelundid. Mitu korda oli tunda ka südame rütmihäireid. Muidugi oli ka alkohol enamasti põhjuseks. Alkoholi toimel perifeersed veresooned laienevad ja seetõttu on organismi soojuskadu oluliselt suurem.
Kirjeldatakse, et tugev lumesadu toob endaga kaasa infarktide tõusu. Eriti kui inimesed hakkavad lund lükkama – see võib tekitada raskeid tervisehäireid. Tervele inimesele ei tee see tavaliselt midagi, aga raskelt südamehaigele võib äkiline pingutus eluohtlik olla. Tuletan meelde ühe oma noorusea õpetaja, professori õnnetust, kellel olid korduvad rütmihäired ning kui ta üritas autot lumetakistusest välja tuua, siis tabas teda äkksurm.
Külma vette kukkumisel toimub kiire alajahtumine, sel puhul võib uitnärvi ärritus põhjustada südame seiskumise. Seda nimetatakse külmašokiks. Alajahtumise kriitiline temperatuur organismis on alla 27 kaadi celsiuse. Mida madalamaks organismi temperatuur langeb, seda suurem on oht elule. Raskemaid probleeme kutsuvad esile tugev õhuniiskus, suur tuul ja ka liiga kerge riietus. Tundlikumaks muudavad vitamiinipuudulik- kus, madal vererõhk, alatoitlus, kehvveresus. Madala temperatuuri suhtes paremas olukorras on sportlikult treenitud inimesed, põllutöölised, kalurid, aednikud ja teised selletaolised tegelased. Näiteks pole olulisi probleeme talvel merevees ujuvatel inimestel, keda peaks sportlasteks nimetama.
Kuid arst ei saa öelda, et haigused on ainult talvel. Kahjuks võib juhtuda raskeid ja kurbi haigusi ka väga ilusa suveilmaga. Lisaks tuleb kindlasti märkida, et haigestumise sagenemine ei teki ainult aasta lõpus, kui algab talveaeg, vaid palju varem – sügisel. Ka see pole lõplikul selge – sügise algus on alati tervise suhtes meeldiv – inimene on puhanud, saanud ilusal ajal mõnusa enesetunde ja toiduga kindlasti häid vitamiine. Hilissügisel päevaaegse pimenemise, temperatuuri languse ja sagedate vihmasadude tekkimisel eriti ebameeldival kuul algab mitu haigust. Enamasti on need külmetushaigused, mida põhjustavad erinevad viirused. Kõige rohkem põevad viirushaigusi lapsed – lausa mitu korda aastas. Täiskasvanud haigestuvad vähem – neil on varem põetud haigustest tekkinud viiruste vastased antikehad. Kui terve inimene liigub värskes õhus, teeb ka sporti ja toitub mitmekesiselt, siis põetakse viirushaigus läbi kergemini, kui seda teeb krooniliselt haige.
Tänapäeval saab haigestumist väldida – tarvitada toidus lisaks värskeid taimseid aineid, mis tervisele head teevad. Eriti oluline on vältida grippi haigestumist – seda saab teha juba varasemal sügisel. Gripivaktsiini peaks kroonilistele haigetele süstima enne gripi tekkimist – tavaliselt sügise alguses. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Vaktsiin ei anna küll sajaprotsendilist kaitset, kuid kui inimene siiski haigestub, möödub haigus kergemini ja raskete tüsistuste teke on väiksem. Mõni vaktsineerimisvastane väidab, et vaktsiin on kahjulikum kui grippi haigestumine. See ei ole õige. Vaktsineerimise kõrvaltoimeid on olemas, kuid need mööduvad kiiresti, päeva-paari jooksul ja reeglina ei vaja ravi.
Endine minister Riina Sikkut saatis haigekassa juhile kirja eakate tasuta gripivaktsineerimiseks, kus tõi välja, et Eesti on ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, kes ei kompenseeri gripivaktsiini vanemaealistele ega teistele riskirühmadele. Kõrge grippisuremuse ühe põhjusena nimetas ta vähest vaktsineeritust. Grippihaigestumise hooaeg kestab oktoobrist maini ja 2017.–2018. aastal haigestus grippi Eestis hinnanguliselt 60 000 inimest, kellest ligi 2000 vajasid haiglaravi ning 94 surid. Neist enamik – 95 protsenti – olid 65-aastased ja vanemad. Eestis on inimeste gripi vastu vaktsineeritus jätkuvalt Euroopa Liidu madalaim – sel hooajal oli Eestis vaktsineeritud vaid 3,2 protsenti elanikkonnast. Eestis haigestus järgmisel 2018.–2019. aasta hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi 45 000 – 55 000 inimest. Võrreldes eelmise hooajaga vähenes haigestunute arv keskmiselt viis protsenti. Terviseameti andmeil hospitaliseeriti raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 1662 inimest. Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 57 haigestunut, neist 48 (84,2 protsenti) olid vanemaealised patsiendid vanuses üle 65 aasta. Euroopa Liidus gripi on vastu vaktsineeritud keskmiselt 56 protsenti vanemaealistest, kuid Eestis oli eelmisel aastal gripi vastu vaktsineeritud ainult 4,3 protsenti vanemaealistest. Kindlasti oli surma põhjus ka eakate südamehaiguse süvenemine. Südamepuudulikkusega inimestele võib gripp osutuda eriti raskeks, sest haiguse tagajärjel võib südamelihas saada uusi kahjustusi. Peale südame võivad raskekujulise gripi korral kahjustuda kopsud, neerud ja teised organid. Risk sõltub paljude mõjurite koostoimest, mistõttu ainult vanuse ja krooniliste haiguste olemasolu alusel pole haiguse kulgu võimalik ennustada. Põhipõhjused, mis viisid surmani, olid rasked kroonilised haigused, vaktsineerimatus, patsientide hiline pöördumine arsti poole.
2018. aastal võeti haigekassa korraldusel ette 9000 üld- ja erihooldekodu elaniku tasuta gripi vastu vaktsineerimine. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul on tulevikus plaanis laiendada tasuta gripi vastu vaktsineerimist kõigile üle 65-aastastele.
Tuleb krooniliste südamehaigete viirushaigusi vältida, sest neile võib tekkida palju tüsistusi ja raskeid südameprobleeme. Kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul sagenevad talvel südame- ja veresoonkonnaga seotud surmad, sest külm ilm mõjub eakate ja südamehaig ete tervisele väga raskelt. Seda nimetatakse kardioloog Viigimaa sõnul südame- ja veresoonkonna haiguste talvefenomeniks. Vere hüübimisvõime suureneb tugevas külmas ning trombide tekke oht suureneb. Samuti kõrgeneb vere kolesteroolitase ja tõuseb vere viskoossus, mis tõstab trombide, infarkti ja insuldi ohtu. Vere adrenaliini- ja noradrenaliinitase tõuseb. Külma ilmaga tõusevad südame löögisagedus, pulss, vererõhk stenokardiaga patsientidel, südame rütmihäireid esineb rohkem ning virvendusarütmia hood sagenevad.
Talvel tekkiv terviseprobleem seostub asjaoluga, et sügise lõpuks tekib vitamiinipuudus organismis. Eriti tähtsaks peetakse praegu D-vitamiini, mille puudumine süvendab südamehaigusi, luu de hõrenemist, ajutegevust ja dementsust. On täheldatud, et D-vitamiini puudus suurendab patsientidel südameinfarkti ja ajuinsuldi riski ligi kaks korda. Südamearstide haigete (eriti rütmihäire – kodade virvenduse) vereproovis on määratud uuringuteks D-vitamiini ja muude vitamiinide sisaldus.
Lisaks tuleb arvestada sügisese pimeda ja külma ilma, vihmasaju ja halva enesetundega tekkinud depressiooni – on ärevus, stress, energiapuudus, kurbus ja süvenevad kroonilised südamehaigused. Tegemist on aastaaegade vaheldumise- ga seotud meeleolulangusega. Elanikkon- nast põeb sesoonset depressiooni ligikaudu kolm protsenti. Seisundi kutsub esile vähene naturaalne valgus. Lisaks depressioonisümptomitele esinevad sesoonse depressiooni korral sotsiaalne isoleeritus, suurenenud unevajadus, kaalutõus. Pikema aja jooksul esineb erinevaid füüsilisi kaebusi. Sümptomid põhjustavad kannatusi ning see sunnib inimest erinevate spetsialistide poole pöörduma. Ka südamehaiguste sagenemine sel põhjusel on võimalik ja vajab ravi.
Külmetuste suhtes on tundlikud vanad inimesed ja kroonilised haiged, samuti alkoholi tarvitanud inimesed. Seetõttu püütakse vähem toast väljuda, kuid tegelikult peaks siiski harjutama värske õhu käes käimist, see on tervisele kindlasti kasulik. Eriti meeldiv on muidugi käia nädala või rohkem turistina soojal maal. Enamasti annab see talvel parema tervise. Aastaid tagasi käisime perega jaanuaris Kanaari saarel Tenerifel ja terve talve oli meil tervis hea ja polnud külmetushaigusi. Muidugi ei tohiks soojas kohas puhates tervist pingutada ja kodus peaks külmast ja haigustest hoiduma.
Ka spordiga tegelejad on tavalisemalt tervemad, kuid kui on tekkinud külmetus ja palavik, tuleb selleks ajaks loobuda treeningust. Samuti on soovitatav pärast grippi haigestumist paar nädalat spordist loobuda, et ei tekiks tüsistusi. Suusamaratonil tuleb olla terve, teha korralikult varem trenni ja mõnusalt suusatada. Kaugest ajast mäletan, et kui käisin Kääriku maratonil, pidid kolleegid üht suusatajat juba maratoni esimesel kümnel kilomeetril elustama. Tal oli kaasas südameravimeid (ka nitroglütseriini!), ent sellise haigusega on kindalt keelatud maratonile tulla. Muidugi käis ka teisi ennast kiusavaid inimesi – neid, kes enne maratonile tulekut alkoholiga pidu pidasid, olid enne treenimata ja suusatamata või mitme terviseprobleemiga. Õnneks on nüüd nii häbiväärne käitumine spordis vähenenud.
Kindlasti ei tohiks talve suhtes vastuseisu olla – meie neli erinevat aastaaega on kõik omamoodi head, ka talv on mõnus. Ilus lumi, suusatamine, uisutamine ja muud tegevused annavad hea enesetunde.
Kõige ilusam on loomulikult talvest kevadesse jõuda. Aga ka siis on terviseprobleeme – talvel on puukide ja teiste putukate viirused olematud, kuid juba kevadel nad tegutsevad.
Lõpetuseks soovin kõigile parimat tervist lumiseks ilusaks talveks.
