
Dr Leho Rips: D-vitamiin on meie tervise pensionisammas
D-vitamiini tarbimises meie piirkonnas ei kahtle küll vist enam keegi. Milliseid koguseid võiks tarbida, selgitab doktor Leho Rips.

D-vitamiini tarbimises meie piirkonnas ei kahtle küll vist enam keegi. Milliseid koguseid võiks tarbida, selgitab doktor Leho Rips.

Südame tervist toetavad normi piires kehakaal ja vererõhk, tervislik toitumine ja liikumine.
Päriliku eelsoodumuse korral tuleb tervislikku eluviisi sihipäraselt panustada – südamesõbraliku
käitumisega saab probleeme edasi lükata või ära hoida.

D-vitamiini toidulisandina tarbimise vajalikkuses meie piirkonnas ei kahtle küll vist enam keegi, kuid kas ka tead, milline võiks olla sinu poolt tarbitav kogus?

Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia teadur Uku Vainik toob hea eeskujuna esile teadusel põhineva rahvatervist edendavad vahendi elanikkonna toitumisseisundi parandamiseks. Toodete pakenditele märgitud Nutri-skoori kasutamine võib kanda kinnitada järjest rohkemates riikides.

SYNLABi laboriarst Irina Utenko annab meditsiinilabori analüüside ja patsientide konsultatsioonide põhjal ülevaate D-vitamiini puudusega seotud terviseriskidest ja eestlaste D-vitamiini hetkeseisust.

Rasvumine nagu ka suur kehakaal ei ole tänapäeval enam lihtsalt probleem, vaid üleilmne epideemia. Toidu kättesaadavus, vähene liikumine, stress, korratu elustiil, toitumis- ja unerežiimi puudumine – need on vaid mõned põhjused. Toitumisterapeut Artur Minenko selgitab, kuidas tervislikult üleliigsetest kilodest vabaneda ning räägib ka sellest, miks liiga kiire kaalukaotus hea pole.

Vananedes on loomulikud füsioloogilised muutused, mis võivad tingida toidu imendumise ja omastamise aeglustumise
ning halvenemise. Eakate toidulaud on erinevatel põhjustel tihti ühekülgsem. Vitamiinide ja mineraalainet puuduse
vältimisel on peamine värske ja värvikas toidulaud, nii taimset kui loomset päritolu.

Praetud ja magusate toitude lembus, rääkimata alkoholi liigtarvitamisest, ei ole soodsad ka maksale. Tulemus võib olla rasvmaks.

Üldiselt on teada, et liiga suur toiduenergia ja vähene kehaline koormus põhjustab rasvumist. Teadlased uurivad uusi võimalusi rasvumise vähendamiseks. Toitumisteadlane ja TTÜ emeriitdotsent Tiiu Lieber selgitab, kas ja kuidas mõjutab rasvumist seedetrakti mikroobiliigikus.

Tänapäeva mugav ja passiivne elusviis mõjutab oluliselt südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning see vähendab inimese elukvaliteeti.